Kompromissi otsida on igav, arutelu ei vii kuhugi ja mõtted on otsas? Väga hea, sest siis on aeg teha ruumi väitlusele ning leida parimad argumendid läbi vastasseisu.

Väitlusguru Joosep Tiks jagab osalevatele noortele nippe, kuidas korraldada 45 minutiga väitlus.

“Kuidas palun? Meil ei ole vaja vaielda, vaid leida lahendus!”

Väitlusel ja vaidlusel on vahe. Nimelt, vaieldes võite end avastada positsioonilt, kus mõtted ei ole terviklikud või jutt jõuab tihti ringiga algusesse tagasi. Väitlus eeldab oma seisukohtade tõestamist. Oluline ei olegi väitlust võita, vaid anda oma mõte edasi võimalikult selge sisu ja loogikaga.

Luban teile selle artikli kirjapanijana, et lugege need mõningad mõtted ja näpunäited läbi. Kui ei meeldi, siis te vähemalt proovisite. Täpselt, nagu muud sõltuvused, saab ka väitlus alguse kõige esimesest korrast. Lõpuks avastate end veel Eesti meistrina väitluses.

Väitlusmaailm on päris suur ning kõike seda ei anna siia kirja panna. Seda saab teha mitmeti, mitmekesti, mitu korda. Ühesõnaga – palju. Annan ülevaate, kuidas kambaga korraldada üks 45-minutiline väitlus. Samas, kui on tahtmist ja pealehakkamist, saab väitluse kohta lähemalt uurida Eesti Väitlusseltsi kodulehelt, www.debate.ee

“Ja alguses oli mõte”

Mille üle väidelda? Teinekord on teemapüstitus väitluse kõige keerulisem osa. Teema peab olema:

  1. tasakaalus – mõlemale väitlevale poolele on piisavalt mõistlikke argumente
  2. kõigile arusaadav – nt surmanuhtluse üle väideldes ei defineeriks pooled surmanuhtlust erinevalt, kus üks keelaks surmanuhtluse kui karistuse, teine karistaks surma kui mütoloogilist olendit (vt. ka Grim Reaper)
  3. põnev – päevakajalised teemad, suured moraalsed küsimused, väitlejate kompetentsi kuuluvad valdkonnad – kui keegi tõesti ei viitsi väidelda korteriühistutest, siis pole seda ka mõistlik teha

Hea oleks teemad ette valmistada nii, et ühel osapoolel oleks võimalik seda jaatada ning teisel eitada. Lisaks, teema võiks olla võrdlemisi konkreetne. Head teemad oleks näiteks: “Eestis tuleks legaliseerida kanep” või “Trahvid peaksid olema proportsionaalsed sissetulekutega. Keerulisem on väidelda teemade üle nagu: “Armastus võidab alati” või “Käibemaks peaks olema 20,129%”. Esimene on neist liiga subjektiivne ning teise puhul on see piir nii mõttetu (miks mitte 21%?).

“Siis tuli valgus”

Ehk – leidke ruum, kus tuli sisse lülitada. Põhimõtteliselt sobib väitluseks iga koht, kus kõneleja saaks püsti seista ning võistkonnad kõnelejast veidi eemal istuda. Hea oleks ka, kui jätkuks ruumi kohtunikule ja/või publikule.

Võistlusväitlustel kasutatakse tavaliselt klassiruume. Neis on piisavalt ruumi ja lauad saab kohandada nii, et nende taga saaksid istuda nii võistkonnad, kõnelejad kui ka kohtunikud. Publikki mahub ära. Küll aga suurema kuulajaskonna mahutamiseks oleks mõistlik leida mõni saal või auditoorium. Vajadusel koos helitehnikaga.

Parimad ruumidega varustajad on õppeasutused. Muude kontaktide puudumisel võtke ühendust majandusjuhatajaga ja jõudke kokkuleppele. Täpsustage talle, millal on ruumi või ruume vaja, kui paljudele inimestele ja kui kauaks. Tegevuse võite ka täpsustada, väitlus pole häbiasi.

Alternatiivid õppeasutustele oleks kontoriruumid, omavalitsuse hooned, konverentsisaalid jms.

“Sõnaga sai ilma inimene”

Väidelda võib igaüks, kuid reeglid tuleb enne kokku leppida. Väitlejateks sobivad: teie, teie sõbrad, eksperdid, mõned Väitlusseltsi väitlejad, õpetajad. Kes iganes. Teemade puhul, kus sooviksite saada eelkõige ülevaadet erinevatest vaadetest, on hea keegi kutsuda. Olgu selleks vastava valdkonna spetsialistid (kirjutage õppeasutustesse, parteidesse; kasuks tuleb guugeldamine, et tutvuda võimalustega) või Väitlusseltsi väitlejad, kes valdavad praktiliselt igat teemat. Neid on kõige kergem leida, kirjutades debate@debate.ee või saata kiri Väitlusseltsi Facebooki kontole.

Veel vägevam oleks, kui teeksite seda ise. Moodustaksite võistkonnad ja valmistuksite koos võistkonnaga väitluseks ette. Mõelge läbi, milliseid argumente saaksite ise kasutada ning mida võiks öelda vastaspool, et neile juba ümberlükked eos ette valmistada.

Nii võiks moodustuda ka väitlus, näiteks, et väitlevad kaks osapoolt, kus mõlemas on 2 või 3 kõnelejat, igaühel 5 minutit kõneleda. Esimeste kõnede roll oleks esitada omad argumendid ja võimalusel ka ümberlükked ning viimaste roll võrrelda, miks üks või teine osapool tõi võrdluses vastastega paremad mõtted.

“Reeglid!”

Väitluses tuntakse reegleid täpsemalt nimetuse formaat all. See tähendab viisi, kuidas väidelda. Nagu eelnevalt kirjas, siis valikuid on mitmeid ja laias laastus: peaasi, et oleksid argumendid, vastanduvad osapooled ja kõneaeg. Ülejäänud on teie fantaasia vili. Kui soovite kasutada mõnda olemasolevat formaati, siis leiate te need aadressilt: http://debate.ee/materjalid/teooria

“Oh! Ja nüüd meid kuulatakse”

Soovite publikut? Kutsuge ja laske neil hääletada, kes väitluse võidab. Teinekord on aga tarvis kedagi, kes oskab täpsemalt argumente mõõta ja hinnata või kelle otsus on objektiivsem, kui publikul. Võib ju otsustada, et mass otsustab kõige parema nalja järgi, kes peaks võitma. Mitte, et huumor halb oleks, aga teie väitluse eesmärk võib erinev olla.

Niisiis, teil on vaja kedagi, kes hindaks väitlust. Teisisõnu, oleks kohtunik. Ega kohtunik ei ole ka raske olla, ta peab kuulama ja kriitiliselt hindama, kes teda kõige rohkem veenis ning miks. Hea oleks, kui see põhjendus ka väitlejatele (ning olemasolu korral publikule) ka esitatakse. Osavad väitluskohtunikud on Väitlusseltsis, taaskord, kirjutage debate@debate.ee ning kutsuge mõni. Sobivad ka õpetajad, vallavanem või jumal ise. Viimaselt on küll tagasiside saamine raskendatud.

Kohtunik saab hästi ka täita moderaatori rolli, näidates väitlejatele kõneaega ning andes sõna järgmistele kõnelejatele.

NIISIIS. Mida on vaja väitluseks?

  1. Teemat
  2. Ruumi
  3. Väitlejaid
  4. Kuulajat

Väitlusalaste küsimuste korral aitab teid Eesti Väitlusselts. Edu!


X
- Enter Your Location -
- or -