Haldusreformi valguses toimuvad mitmed muudatused ka noorte osalusmaastikul. Lisaks uutele osalusvormidele tuleb üha enam uudiseid ka nendest kohalikest omavalitsustest, kes soovivad või plaanivad luua oma noortevolikogu. Endise Tõrva linna, nüüdse Tõrva valla noorena on mul hea meel, et meie kodukandis on tegutsenud aastast 2010 üks Eesti aktiivsemaid ja järjepidavamaid osaluskogusid – Tõrva Noortevolikogu.

Nagu iga uue ettevõtmise puhul, on ka noortevolikogude loomise aluseks tahe. Noortevolikogude puhul peab soov ja eestvedamine tulema just kohalikelt noortelt endilt, sest on nii mõnigi näide meie riigist tuua selle kohta, kus ametnike poolt loodud noortevolikogu ei ole saanud elujõuliselt tööle. 2010. aastal oli ka Tõrvas pundil noortel tahe teha peale aktiivse õpilasesinduse enda kodulinnas veel midagi. Sel hetkel alustati riigis noortevolikogude loomisega, otsustasid noored aktivistid koos noorsootöötajaga ka oma linnas noortevolikogu töö käivitada.

Peale noorte endi tahte, peab noortel olema ka südikust ning julgust kohati liialt bürokraatlikus täiskasvanute maailmas enda eest seista. Kuigi üha enam kohalike omavalitsuse juhte mõistavad noortevolikogu vajalikkust ning toetavad noorte algatusi, tuleb samas nii mõneski paigas siiski ennast ning noortevolikogu vajalikkust tõestada. Selleks, et noored ei saaks kogu protsessist ainult negatiivset kogemust, on vaja kindlasti tuge kas kohalikult noorsootöötajalt või noortega tegelevalt inimeselt. Usun, et ilma Tõrva endise noortekeskuse juhataja Merike Soometsata, oleks ehk uue osalusvõimaluse loomine palju raskemini läinud.

Noortevolikogu loomise protsess iseenesest tähendab nii kohaliku omavalitsuse juhtidega kohtumisi, volikogus noortevolikogu loomise kinnitamist aga ka kõige esimese koosseisu määramist. Alles siis, kui esimene kokkusaamine on toimunud, saab rääkida tõelisest noortevolikogust. Kuid ega sellega töö lõppe. Usun, et nende 7 aasta jooksul, mil ma olen Tõrva Noortevolikoguga olnud seotud, on just noortevolikogu elujõulisena hoidmine ning enda tõestamine olnud kõige raskem töö.

Uue organisatsiooni puhul tuleb leida enda kogukonnas koht. Selleks võib olla kas noortele suunatud ürituste korraldamine või muul viisil linna elu arendamine ja põnevamaks tegemine. Tõrva Noortevolikogu on täitnud enda tegutsemisaastate jooksul kõiki neid ülesandeid. Küll oli meie algne fookus noorte seas noortevolikogu populariseerimine ning sündmuste korraldamine. Aastate jooksul oleme aga soovinud tõsta enda tõsiseltvõetavust ning saavutanud nüüdseks selle, et omavalitsusjuhid võtavad meid kui üht partnerit, kes saab toetada ja anda nõu kohalikku elu puudutavates küsimustes. Teekond selleni olnud pikk ning arvan, et kohe uue noortevolikogu puhul on seda raske saavutada, kuid tööd ja vaeva on Tõrvas selleks nähtud iga tegutsemisaasta.

Eelmisel aastal otsustasid Tõrva piirkonna noored, et kui Tõrva linn, Helme, Hummuli ning Põdrala vald ühinevad, siis tuleb moodustada ka ülevallaline noortevolikogu. Pelgalt Tõrva linna keskseks jäämine ei olnud noortel isegi kordagi mõttes, sest isegi uue ühinenud omavalituse puhul saame siiski rääkida ühtsest kogukonnast. Seega oli ühtse noortevolikogu loomine asjade loomulik jätk.

Haldusreformieelselt oli noortevolikogu tegutsetud ühtse süsteemi alusel, mistõttu nägid eelmise Tõrva Noortevolikogu koosseisu liikmed koos teiste piirkondade aktivistidega head võimalust muuta senist valimiskorda ning katsetada midagi uut. Nüüdseks võib öelda, et katsetamine tasus ära ning sel kevadel toimusid esimesed uue Tõrva valla Noortevolikogu valimised, kus osa said võtta valimisliitudele sarnased valimispundid. Tegemist ei ole poliitiliste ühendustega, vaid võimalusega noortel koos oma sõpruskonnaga kandideerida noortevolikogusse. Puntidega kandideerides on võimalus teha koos endale kampaaniat ning see pakub tuge nii mõnelegi noorele, kes esimest korda kandideerib.

Sel kevadel otsustas kandideerida 3 valimispunti ning üks noor läks valimistele vastu üksikkandidaadina. Et veelgi enam anda noortele võimalus saada osa kohalike omavalitsuste valimist imiteerivast protsessist, tegid valimispundid endale hoolega reklaami ning kogusid poolehoidjaid. Puudu ei olnud ka valimiste videoklippidest, plakatitest ning kampaaniafotodest.

Tõrva Noortevolikogu on ehe näide sellest, et kui noortel on tahe, on ka kõige pöörasemad ideed võimalik. Kahtlemata on iga põlvkond noori eriilmelised ning kõigile ei pruugi sobida noortevolikogu formaadis asjade ettevõtmine. Küll aga annab noortevolikogu kui organisatsioon noorele inimesele pisutki aimdust sellest, mida tähendab kohalik omavalitsus, kuidas on selles töö korraldatud ning kuidas on tavainimesel võimalus enda kogukonda panustada.

Iga osalusvorm on eriline ning kasulik. Noortevolikogu on lihtsalt üks sellistest, mis praegu Tõrva valla noorte jaoks sobib.

Triin Jaansalu
Tõrva Noortevolikogu


Related Posts

Uudised

Noorte osaluse fond: Järvamaa noorte võrgustiku loomine

Eesti Noorteühenduste Liidu noorte osaluse fondi abil korraldas Järvamaa Noortekogu projekti Järvamaa noorte võrgustiku loomine Projekti tegevuste kirjeldus Projekti “Järvamaa noorte võrgustiku loomine” peamine eesmärk oli luua side Järvamaa Noortekogu, Paide linna noortevolikogu, Türi noortevolikogu Read more…

Uudised

ENLi Suvekool 2018: Andmekaitse seaduse muudatused

31. juulist kuni 2. augustini toimus Nelijärve puhkekeskuses Eesti Noorteühenduste Liidu Suvekool. Selle aasta suvekoolis käis muuhulgas noorteühendustele rääkimas Andmekaitse Inspektsioonist Liisa Ojaku sellest, mida tähendab 25. mail kehtestatud andmekaitse üldmäärus noorteühendustele ning kuidas peaks toimima, et Read more…

Uudised

Pärnumaa Noortekogu Suvekool

Osaluskogu tegevustes osaledes eeldatakse noortelt, et nende kohustuseks on ainult vallavanemaga kohtumine kord kvartalis või rääkimine poliitilistel teemadel, mis noori puudutavad. Osaluskogus tegutsedes on aga võimalik astuda tavapärasest kastist välja ning teha midagi uudset. Uudne Read more…

X
- Enter Your Location -
- or -