Kui tahate jõuda maakonna avalikkuseni, tasub kindlasti suhelda maakonnalehe, kohaliku raadio ja selle olemasolul ka telejaamaga. Maakondliku tähtsusega sõnumi viimiseks maakonna inimesteni ei ole vaja tingimata üleriigilisse telekanalisse või ajalehte pürgida, sinna jõudmine on kindlasti raskem ja tihti pole sellest ka palju kasu. Erinevate kanalite valimisel pidage silmas seda, kes mida kasutab. Näiteks pole mõtet kohalikus raadios keset päeva intervjuud anda, kui tahate oma tegemistest teavitada kohalikke noori, kes sel ajal on hoopis koolis.

PRESSITEADE

Meedia teavitamiseks kasutatakse kõige sagedamini pressiteadet. See on sõnum, millel on uudise väärtus ehk mis sisaldab vähemalt kolme uudise kriteeriumit ja mis on kirjutatud ajakirjanduse mängureeglitest lähtudes.

Enne pressiteate kirjutamist vasta järgmistele küsimustele:

  • Miks ma pressiteadet kirjutan? Mida tahan saavutada?
  • Kes on sihtrühm ehk keda ma tahan teavitada? Millist reageeringut ootan?
  • Kas mul on teate koostamiseks piisavalt infot? Kas see info on õige?
  • Kui oled neile küsimustele vastuse leidnud, võid hakata kirjutama.

Pressiteade kirjutatakse nagu uudis. Uudise koostamisel lähtuvad ajakirjanikud ümberpööratud püramiidi struktuurist, mis tähendab, et kõigepealt esitatakse kõige olulisem info ja seejärel tähtsuse järjekorras ülejäänud teave.

Pressiteade peab vastama küsimustele: kes?, mida teeb?, kus?, millal?, miks see on oluline?, kuidas?

Pressiteate pealkiri peab andma ajakirjanikule kohe kätte kõige olulisema iva. Pealkiri peab ka teksti lugemata ütlema, millest jutt. Pealkirja soovitatav pikkus on kuni 45 tähemärki ja see ei sisalda hinnangut. Kõige lihtsam on pealkirja leida, lühendades sissejuhatust niikaua, kuni alles jääb tegija ja tema tegevus ning lisades kolmanda osana vastuse küsimusele “kus?” või “kuidas?”.

Pressiteade peab olema võimalikult lühike, kiirelt ja lihtsalt loetav, täpne. Lahti tuleb seletada kõik lühendid. Pressiteate lõppu lisa kindlasti kontaktid ning kontrolli need üle. Ole kohal, kui ajakirjanik helistab või e-maili saadab. Vasta talle võimalikult kiiresti ja ole igati abivalmis.

UUDISE KRITEERIUMID ON:

  • Mõjukus, olulisus, kasulikkus – see on teie sõnumi tähtsus ühiskonna jaoks laiemalt. Oluline on vaadata oma organisatsiooni väljaspool igapäevaelu.
  • Erakordsus  – oluline on leida oma tegevuses midagi, mis oleks teistsugune. Kas olete millegi tegemisel esimesed või viimased? Kas midagi saab iseloomustada sõnaga “kõige” (kõige suurem, väiksem, vähem, rohkem)?
  • Geograafiline ja emotsionaalne lähedus  – väikesed asjad meie jaoks on olulisemad kui suured asjad nende jaoks. Kõik, mis juhtub teie kodukohas, maakonnas, Eestis või on emotsionaalselt lähedane, pakub suuremat huvi kui väljaspool toimuv ja võõras.
  • Päevakajalisus – siduge oma uudis peamise teemaga (nt majanduskriis), millest kõneldakse ja kirjutatakse.
  • Värskus  – uudis on kõik, mis juhtub praegu või homme, mitte see, mis oli  minevikus. Uudis on ka murrang või muutus pikaajalises protsessis.
  • Konfliktsus  – see ei tähenda iga kord tüli, vaid ka olukorda, kus on esitatud mitu vastandlikku või vähemalt erinevat seisukohta.
  • Meelelahutuslikkus   – atraktiivsus aitab sõnumil uudiseks saada.
  • Prominentsus  – teada-tuntud inimese seos uudisega annab sellele lisaväärtust. Kasutage nt tuntud inimese tsitaati, tooge välja avaliku elu tegelased, kes teie üritusel osalevad jne.

UUDIS KOOSNEB:

 lk44

 

X
- Enter Your Location -
- or -