Kaasamise all mõistetakse huvirühmade informeerimist, nendega konsulteerimist ning ka huvirühmade osalust. Kaasamise eesmärk on tõsta otsuste kvaliteeti ja ühiskondlikku heakskiitu, suurendades mittetulundus-, era- ja avaliku sektori osalust otsuste ettevalmistamisel ja langetamisel.

Avalikkuse kaasamine otsuste tegemisele peab olema avatud, läbipaistev ja paindlik. Eestis on välja töötatud kaasamise hea tava, mille eesmärk on ühtlustada põhimõtteid, millest avaliku sektori asutused ja kodanikeühendused lähtuvad, kaasates otsustamisse avalikkust ja huvirühmi.

NB! Kaasamine otsuste tegemisse loob võimaluse saada paremaid tulemusi ja vältida vigu!

Kõige levinumad kaasamise vormid on: 

  • Informeerimine, mille käigus antakse teada plaanitavatest otsustest ja/ või õigusaktidest ning tehakse kättesaadavaks strateegiliste dokumentide eelnõud;
  • Konsulteerimine, mille käigus küsitakse selleks huvi avaldanud huvirühmadelt ja avalikkuse esindajatelt arvamusi ja ettepanekuid;
  • Osalus, mis on võimalus osaleda strateegilise dokumendi eelnõu väljatöötamise töögrupi töös algataja kutsel.

Selgitus:

Informeerimine on ühepoolne suhe, kus omavalitsus teavitab noori oma tegevustest ja otsustest tagasisidet eeldamata. Informeerimine on samas aga eelduseks, et saaks rääkida tõhusast kaasamisest ja teavitatud osalemisest.

Konsulteerimine on kahepoolne suhe, kus noored saavad arvamust avaldada ja ettepanekuid teha poliitikate ja kavandatavate seaduste kohta, kuid ainult selles ulatuses, kui palju nende käest küsitakse. Konsulteerimine on tõhus viis määratleda probleem, hinnata omavalitsuse sekkumise vajalikkust, analüüsida mõjusid ning seejärel valida parim tegevusplaan ja -vahendid. Konsulteerimist kasutatakse tihti juba varases poliitikakujundamise protsessi staadiumis ja ühtlasi kasutatakse ühe protsessi jooksul erinevaid kaasamise vorme ja vahendeid.

Osalus väljendub partnerluses omavalitsuse ja noorte vahel. Omavalitsusele jääb küll otsustusõigus, ent kodanikud ja erinevad rühmad ühiskonnas saavad aktiivselt osaleda – algatada ja kujundada tehtavaid otsuseid, hinnata erinevaid lahendusvariante jne. Oluline on ühiskonna liikmete osalemine, alates probleemide identifitseerimise etapist, kuni olemasoleva seadusandluse ja poliitikate hindamiseni. Heast kaasamisest saame rääkida vaid kõigi kolme komponendi esinemisel. Omavalitsuse kodulehel avalikustatud õigusaktide eelnõud ei ole kaasamine, vaid kaasamise eeltingimus ehk informeerimine. Konsulteerimine ja osalemine (näiteks nõuandvate komisjonide, seminaride, foorumite, noorte osaluskogude kasutamine) on kindlasti tunduvalt ressursimahukamad, ent tagavad reaalset kasu toova kaasamise.

Eestis on kaasamise heas tavas kokku lepitud 2005. aastal, kokkuleppe koostamises osalesid siis nii ministeeriumide kui ka kodanikuühenduste esindajad. Hea tava ei ole kohustuslik dokument, küll aga juhend, mida järgides võib olla kindel, et kaasamine on läbi viidud viisil, mis arvestab erinevate osaliste vajaduste ja võimalustega ning vastastikku aktsepteeritud põhimõtetega.

Peamised informeerimist toetavad vormid on:
  • Ligipääs dokumentidele – dokumentide saatmine e-kirja või posti teel, lisamine kodulehele jne;
  • Dokumentide registrid, kataloogid, indeksid, näiteks internetis või asutuses kohapeal;
  • Koostöö mittetulundusühingute ja esindusorganisatsioonidega info vahendamiseks;
  • Tagasiside andmise võimalus internetis – foorum, teema kommenteerimise võimalus, tagasiside vorm;
  • Ametlikud dokumendid, eelnõud, raportid, käsiraamatud;
  • Pressiteated, pressikonverentsid, intervjuud, kõned, ettekanded;
  • Otsepostitusmaterjalid, reklaamid, ajalehed;
  • Brošüürid, postrid, infolehed ja nende jagamine jne. 
Peamised konsulteerimise vormid on:
  •  Arvamusuuringud;
  • Küsimustikud;
  • Kirjalik konsulteerimine;
  • Nõuandvad kogud;
  • Avalikud kuulamised;
  • Fookusrühmad;
  • Intervjuud;
  • Kodanike “paneelid”;
  • Töörühmad, seminarid, konverentsid, ümarlauad;
  • Referendumid.

Peamised osaluse vormid on:

  • Kodanike foorumid;
  • Konsensuskonverentsid;
  • Kodanike “kohtud”;
  • Plaanimise rakukesed;
  • Kavandamine.

Kaasamisel peab aga alati olema kindel ja ühene eesmärk, mille alusel saab identifitseerida huvirühma(d) (näiteks kõik kodanikud, maaelanikkond, noored, ettevõtjad) ja valida sobivad kaasamise vormid ja vahendid. Eesmärgi seadmisel ei tohi aga olla ka liialt ambitsioonikas, et mitte äratada alusetuid ootusi ja põhjustada hilisemat pettumust. Kaasamise eesmärk peab olema sõnastatud täpselt.

Näiteks, kas kaasamise tulemusena soovitakse:

  • Saavutada noorte seas probleemi paremat mõistmist;
  • Saada abi ja nõu noortelt, et ette valmistada parem otsus;
  • Koostada parem ressursside kasutamise strateegia;
  • Vältida probleeme hilisemas staadiumis;
  • Saavutada noorte või laiemalt ühiskonna nõustumine seaduse või otsusega;
  • Saada kinnitust, et väljapakutud ettepanekud liiguvad õiges suunas;
  • Panna alus pikaajalisele noortega suhtlemisele;
  • Saada suurel hulgal, aga suhteliselt pinnapealset tagasisidet;
  • Saada detailseid, hästi läbitöötatud kommentaare ekspertidelt;
  • Saavutada lõppotsuse laiem aktsepteerimine;
  • Teha otsus.

Peamised kaasamise põhimõtted on avatus, selgus, läbipaistvus ja paindlikkus – kõigil soovijatel peaks olema võimalus ühiskonnas kaasa rääkida.

Noorte kaasamisel tuleb seda teha ka atraktiivses vormis. Selleks võib kasutada näiteks erinevaid simulatsioone, vaadata vastavateemalist filmi ja korraldada hilisem teema arutelu vmt. Peaasi, et arvamuse saamine oleks mängulisem ja noortele huvitavam, kui niisama võimaliku õigusakti noortele saatmine ja arvamuse ootamine. Siinkohal saab kindlasti abiks olla noorsootöötaja või õpetaja, kes oskab noori neile eakohaselt kaasata (inspiratsiooni saab ka osale.enl.ee osaluskooli simulatsioonist).

Lisaks üldistele kaasamise põhimõtetele on oluline arvestada järgmisi noorte kaasamise lähtekohti:

  • Noori tuleb kaasata kõikides noorte elu puudutavates küsimustes;
  • Noorte kaasamine toimub eelkõige noorte endi moodustatud noorte osaluskogude ja esindusorganisatsioonide kaudu;
  • Kui mõnes valdkonnas puudub noorte osaluskogu või noorte esindusorganistasioon, tuleb kaaluda teisi võimalusi noorte kaasamiseks (näiteks konkreetse valdkonna tarbeks noorte osaluskogu loomine);
  • Noorte kaasamisel tuleb lähtuda sellest, et kaasamise vorm vastaks kaasatavate noorte eale ning võimalustele kaasamise protsessis osaleda;
  • Noortele tuleb anda võimalus olla kaasatud ka siis, kui neile ei ole eelnevalt tehtud ettepanekut protsessis osaleda, kuid noored on näidanud üles initsiatiivi.
X
- Enter Your Location -
- or -