Noortevolikogud noorsootöö seaduses

Noortevolikogusid on noorsootöö seaduses mainitud kolmes paragrahvis – noortevolikogu mõiste on defineeritud § 3; valla- ja linnavolikogu ülesanded on loetletud § 8 ning § 9 on pühendatud noortevolikogu tegevuse korraldamisele ja moodustamisele.

§ 3. Mõisted

6) Noortevolikogu – valla- või linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu

Noortevolikogu mõiste järgi on noortevolikogu valla- või linnavolikogu juures tegutsev organ, mis tähendab, et noortevolikogu on eelkõige valla- või linnavolikogule nõuandev organ. Noortevolikogud, mis täna tegutsevad noortekeskuste, rahvamajade, vallavalitsuste või muu struktuuri juures, peaksid tulevikus olema otseselt valla- või linnavolikoguga seotud. Siinjuures on oluline just juriidiline seos – noortevolikogu koordineerimine ja abistamine võib olla küll noorsootöötaja või mõne muu ametniku ülesanne, kuid noortevolikogul on kindel koht valla- või linnavolikogu struktuuris.

Teine oluline põhimõte, mida võib mõistest välja lugeda, on järgmine – noortevolikogu liikmeskond peab koosnema noortest. Noorteks loetakse käesoleva seaduse tähenduses füüsilisi isikuid vanuses 7–26 eluaastat. See tähendab, et noortevolikogu liikmed ei või olla nooremad kui 7 ega vanemad kui 26 eluaastat.

Hoolimata sellest, et seaduses on kohaliku tasandi noorte osaluskogu mõiste nimetusena kasutatud noortevolikogu, ei keela seadus ka teiste nimede kasutamist (noortekogu, noorteparlament jne). Segaduse vältimiseks soovitame kasutada maakondliku tasandi noorte osaluskogu puhul mõistet noortekogu ning kohaliku tasandi noorte osaluskogusid soovitame nimetada ka nende ametlikes dokumentidest (näiteks põhimäärus) noortevolikogudeks.

§ 8. Valla- või linnavolikou ülesanded

4) Valla- või linnavolikogu konsulteerib noortevolikogu olemasolul noortevolikoguga noorsootöö kavandamisel, teostamisel ja hindamisel

Käesolev lõige paneb valla- või linnavolikogule kohustuse konsulteerida noortevolikoguga juhul, kui noortevolikogu on omavalitsuses moodustatud, kõikides küsimustes, mis puudutavad noorsootöö kavandamist, teostamist ja hindamist.

Kohustuse alla kuulub näiteks enne noorsootöö arengukava või valla/linna arengukava kinnitamist noortevolikoguga konsulteerimine, noorsootöö valdkonna eelarve kinnitamine valla- või linnaeelarve ühe osana, noorsootöösse investeeringute tegemise üle otsustamine (noortekeskuse ehitamine või renoveerimine, uute rajatiste (nt rularamp, mänguväljak jm) rajamine jne), noortekeskuse või mõne muu noorsootööasutuse põhimääruse, teenuste hinnakirja kehtestamise; konsulteerimine enne noorteprojektide ja noorteühingute valla/linnaeelarvest toetamise korra kinnitamist jne.

Noortevolikogu võib teha ka ettepanekuid noori puudutavate teemade osas, mis ei ole otseselt seotud noorsootöö korraldamisega, samuti võib kohaliku omavalitsuse volikogu konsulteerida ja küsida noortevolikogu arvamust omaalgatuslikult ükskõik millises küsimuses, kuid noorsootöö korraldamise küsimustes lasub valla- või linnavolikogul kohustus ise noortevolikogu poole pöörduda seisukoha saamiseks, teistel juhtudel on noortevolikogul õigus esitada ettepanekuid ning valla- või linnavolikogul õigus soovi korral küsida noortevolikogu arvamust.

Taoline kohustus konsulteerimiseks rakendub aga ainult juhul, kui omavalitsuses on tegutsev noortevolikogu. Kui see puudub, siis seadusest tulenevalt kohustust noorsootöö korraldamise küsimustes kellegagi konsulteerida kohalikel volikogudel ei lasu, kuid sellisel juhul julgustame omavalitsusi küsima arvamust omavalitsuses tegutsevate noorteühenduste või noorteaktiivide käest.

§ 9. Noortevolikogu

(1) Valla- või linnavolikogu juurde võib moodustada noortevolikogu. Noortevolikogu eesmärgiks on arutada valla või linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid valla- või linnavolikogule ja valla- või linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest.

Antud paragrahv sätestab noortevolikogu moodustamise ja tegutsemise alused ning noortevolikogu eesmärgi. Lõikes 1 sätestatakse õigus moodustada valla- või linnavolikogu juurde noortevolikogu. Antud lause ei anna otsesõnu moodustamise õigust ei noortele ega ka valla- või linnavolikogule, vaid konstateerib õigust taoline organ moodustada.

Taoline regulatsioon on tingitud sellest, et noortevolikogu moodustamine peaks olema kahe osapoole – aktiivsete noorte ning kohaliku volikogu – kokkulepe ning mõlema poole tahe. Noortevolikogu loomine ühepoolselt, omavalitsuse initsiatiivina ei ole kuigivõrd mõttekas, kui puudub noorte huvi, kes hakkaksid noortevolikogu tegevust juhtima. Samas on seadusest tulenevalt ka mitu kohta, kus noortevolikogu liikmetel ja valla- või linnavolikogul tuleb omavahel kokku leppida, kuna valla- või linnavolikogu peab oma õigusaktiga kehtestama noortevolikogu valimise, toetamise ja tegutsemise alused.

Noortevolikogu eesmärgi kirjeldusest tuleneb, et noortevolikogu peaks arutama eelkõige küsimusi, mis jäävad valla või linna pädevusse. Keelatud ei ole loomulikult ka teiste noori puudutavate küsimuste arutamine (näiteks koostöö naaberomavalitsustes tegutsevate noortevolikogude või maakondliku noortekoguga), kuid nende teemade osas ei saa olla noortevolikogu eesmärk ettepanekute tegemine volikogule või valitsusele. Noortevolikogu kuulub küll valla- või linnavolikogu juurde, kuid kuna paljud noori puudutavad küsimused on arutlusel ning otsuseid tehakse nende kohta ka valla- või linnavalitsuses, siis on noortevolikogul seadusest tulenev õigus teha ettepanekuid lisaks volikogule ka valitsusele. Hoolimata sellest, et seaduses puudub valla- või linnavalitsusel eraldi kohustus noortevolikoguga konsulteerida, on see noortevolikogu eesmärgist tulenevalt siiski soositud ning valla- või linnavolikogu võib taolise ülesande valla- või linnavalitsusele ette näha noortevolikogu põhimääruses.

(2) Noortevolikogu valitakse valla või linna noorte poolt demokraatlikul teel valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

See lõige sätestab noortevolikogu valimise alused, täpsemalt seatakse noortevolikogu valimistele kaks tingimust:

a) noortevolikogu valivad valla või linna noored;

b) noortevolikogu valitakse demokraatlikul teel.

Kuna seaduses ei sisaldu mõistet “valla või linna noored”, siis on jäetud omavalitsuste ja noortevolikogude endi otsustada, kuidas nad seda defineerivad. Võimalusi on mitu – näiteks anda valimisõigus Eesti Rahvastikuregistri alusel konkreetse omavalitsuse territooriumil elavatele 7–26-aastastele isikutele; lisaks nendele anda valimisõigus ka valla õppeasutustes õppivatele ja/või noortekeskustes käivatele noortele jne. Soovitame sobiva lahenduse valimisel silmas pidada, et noortevolikogu saaksid valida ning sinna kuuluda noored, kellel on olemas reaalne side omavalitsusega. Sissekirjutuse omamine on antud juhul vähemtähtis küsimus.

Teise tingimuse kohaselt peab noortevolikogu valimine toimuma demokraatlikul teel.

Kuigi nii valimisõigusele kui ka noortevolikogusse kandideerimise õigusele on seatud vanuseline alam- ja ülempiir, ei sätesta seadus, et kõikidel 7–26-aastastel noortel on õigus noortevolikogu valida ning sinna valituks osutuda. See tähendab, et eelkõige kandideerimisõiguse puhul on igal omavalitsusel ja noortevolikogul võimalik kokku leppida kõrgemas vanuse alampiiris kui 7 eluaastat. Näiteks on mitmes noortevolikogus noortevolikokku kandideerimise õigus 14–26-aastastel noortel, kuid esineb ka omavalitsusi, kus alampiir on madalam.

Praktikas soovitame kõik nimetatud teemad reguleerida ühes õigusaktis – valla- või linnavolikogu määrusena vastuvõetavas noortevolikogu põhimääruses. Noortevolikogu põhimääruse koostamise juures on siiski oluline, et põhimääruse eelnõu oleks koostanud ning vastu võtnud enne valla- või linnavolikogule esitamist noortevolikogu ise. Valla- ja linnavolikogul on sealjuures pigem kooskõlastav roll.

(3) Noortevolikogu tegutsemise alused kehtestab valla- või linnavolikogu.

(4) Vald või linn toetavad oma haldusterritooriumi noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist valla- või linnavolikogu kehtestatud korras.

(5) Valla- või linnavolikogu edastab noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist.

Noortevolikogu jätkusuutliku tegutsemise garantiina on seaduses lisaks eelnevale veel kaks kohustust, mis lasuvad kohalikul omavalitsusel:

a) vald ja linn on kohustatud toetama oma haldusterritooriumil tegutseva noortevolikogu jätkusuutlikku tegutsemist. Seaduses ei ole kirjeldatud toetuse liiki, kuid toetus võib väljenduda näiteks rahaliste vahendite eraldamises, ruumide tasuta kasutamiseks andmises, ametnikele täiendavate tööülesannete määramises. Igal juhul peab olema valla ja linna toetusviis fikseeritud õigusaktiga (näiteks noortevolikogu põhimääruses) ning tagama noortevolikogu jätkusuutliku tegutsemise.

b) valla- ja linnavolikogul on kohustus edastada noortevolikogule selle taotlusel oma istungite päevakordade projektid ning noori puudutavate õigusaktide eelnõud enne valla- või linnavolikogu istungite toimumist. Kui noortevolikogu on avaldanud soovi nimetatud infot saada, siis on noortevolikogul ja valla- või linnavolikogul võimalik kokku leppida viis, kuidas info edastatakse, ning ka aeg, millal seda tehakse.

Seaduse mõttes peab vastav info jõudma noortevolikoguni mõistliku aja jooksul enne valla- või linnavolikogu istungi toimumist, et noortevolikogul oleks võimalik materjalidega tutvuda ning vajadusel oma seisukoht kujundada. See tähendab, et mõistlik aeg ei ole kindlasti istungi toimumise päev või sellele eelnev päev. Noori puudutavad õigusaktide eelnõud ei ole samuti seaduses defineeritud, kuid siinkohal võiksid kohalikud omavalitsused lähtuda pigem põhimõttest, “paljud teemad puudutavad noori”, mitte põhimõttest, mille kohaselt “vaid vähesed teemad puudutavad noori”. Lõpliku valiku selle kohta, milliste õigusaktide ja teemade osas soovitakse kaasa rääkida, teeb ikkagi noortevolikogu ise nende materjalide seast, mille valla- või linnavolikogu edastab.

 

X
- Enter Your Location -
- or -