Eesti noorteorganisatsioonide rahastamine: võimalused ja põhilised allikad

Noorteorganisatsioonid on väga vajalikud ühendused, mille eesmärk on aidata meie noortel - tuleviku tegijatel - saada iseseisva elu alguses maailmast erinevaid kogemusi. Eestis tegutseb teadaolevalt sadakond erinevat noorteühendust, millest suurema osa moodustavad üliõpilasorganisatsioonid.

Erinevate ühenduste loomine on alati tore, aga kui liikmetel ei ole võimalik ühenduse tegevust täies mahus rahastada, siis millised rahastamise allikad ja võimalused on Eesti noorteorganisatsioonidel?  

Noorteorganisatsioonide tegevus

Noorteorganisatsiooni ehk - ühenduse eesmärk on koondada ühise nimetaja alla sarnaste väärtuste ja huvidega noori. Oma ühendused on näiteks erakondade noorliikmetel, skautidel ja üliõpilastel, kuid ühenduse ühiseks nimetajaks võib olla ka muu sarnane maailmavaade või tegevussuund. Ühenduse loomise eesmärk on kujundada noorte maailmapilti, sisustada vaba aega ja leida neile eesmärgistatud tegevusi. Noored moodustasid ühendusi juba esimese Eesti Vabariigi ajal ning suurimatesse skautide ühendustesse kuulus koguni 20 000 liiget.

Noorteks peetakse reeglina alla 30-aastaseid inimesi, kuigi mitmetel rahvusvahelistel organisatsioonidel on vanusepiiriks ka 26 aastat. Eraldi kategooria moodustavad veel lasteorganisatsioonid, kus liikmeteks on alla 14-aastased ja mille tegevust koordineerivad täiskasvanud. Noorteühenduse erinevus tavapärasest huviringist või täiendkoolitusest ongi asjaolu, et noored korraldavad ühenduse tööd ise ja leiavad endale väljundeid, millega anda ühiskonnale oma panus või osaleda aktiivselt näiteks poliitika kujundamises. Väga populaarsed on endiselt noorte seas ka skautide ja gaidide ühendused.

Noorte tegevuse toetamine on riigi ja ühiskonna seisukohalt väga oluline, kuna lapsed ja noorukid kujundavad meie elu, riiki ja majanduslikku heaolu juba mõne aasta pärast. Seetõttu on äärmiselt vajalik soodustada nende vabatahtlikke tegevusi, mis aitavad asjalikel noortel kasutada noorteühendust redelipulgana järgmisele astmele liikumiseks. Kuulumine noorteühendusse liidab sarnase maailmavaatega inimesi, kes jäävad sageli sõpradeks kogu eluks. 

Rahastamisallikad ja Kultuurkapital

Kõikide vabatahtlike ühenduste jaoks on oluline oma tegevuse rahastamine. Noortel ei ole sageli sissetulekut, mille arvelt katta kõiki vajalikke väljaminekuid. Vahendeid kulub nii ruumide rendiks, ürituste korraldamiseks kui kontoritarveteks. Liikmemaksud katavad tihti ainult väikese osa vajaminevatest tegevuskuludest.

Riik on leidnud erinevaid võimalusi noorte tegevuse toetamiseks. Põhilisest rahastatakse noorsootööd järgmistest allikatest:

• Kohalike omavalitsuste eelarvest
• Riigieelarvest 

• Fondidest ja erinevatest programmidest
• Vanemate ja noorte endi poolt
• Erasektorist

Eraldi peab rahastamisallikana peab nimetama Eesti Kultuurkapitali. Tegemist on Eesti Kultuurkapitali seaduse alusel tegutseva organisatsiooniga, mis aitab rahastada noorteorganisatsioonide tööd. 47,8 protsenti rahast saab Eesti Kultuurkapital riigieelarvest hasartmängumaksu seaduse alusel hasartmängumaksuna, mida maksavad oma tegevusest hasartmängukorraldajad, nende hulgas tavakasiinod, online kasiinod kui ka kõigile tuttav Eesti Loto.

Noorteorganisatsioonide töö on kahtlemata väga vajalik ja nende rahastamine noorte tegevuse jätkamiseks ja toetamiseks oluline. Peame olema väga tänulikud, et riik on leidnud erinevaid võimalusi erinevate noorteühenduste rahastamiseks.